Monday, November 30, 2009

Loeng 13 - Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast

Võrdleks kahte vabat tarkvara Chrome ja Firefox. Chrome põhineb projektil 'Chromium', millel on siis BSD litsents. Firefox põhineb aga MPL/GNU GPL/GNU LGPL litsentsil.

Firefoxi esimene avalik versioon 1.0 lasti välja 9.nal novemberil 2004 ja peale seda tuli 1.5 25.ndal novemberil 2005, milles olid paljud vead parandatud. Peale seda tulid versioonid 2.0, 3.0 ja 3.5 vastavalt 24.ndal oktoobril 2006, 17.ndal juunil 2008 ja 30.ndal juunil 2009. Siit on näha juba, kui kiirelt uued versioonid tulid. Kõige pikem oli arendus tsükkel versioonide 1.0 ja 2.0 vahel.
Chrome beeta versioon lasti välja avalikkusele 2. Septembril 2008. Esimene ametlik stabiilne Chrome versioon 1.0 lasti välja 11.dal detsembril 2008. Chrome 2.0 lasti välja 21. mail 2009 ja versioon 3.0 lasti välja 15.ndal septembril 2009. Nagu näha on Chromil hoopis teine strateegia, kus uued suuremad versiooni numbrid tulevad palju väiksema aja tagant.

8.ndal jaanuaril 2009 Google tegi oma Chromej aoks uue välja laskmise süsteemid, mis sisaldas 3 kanalit: stabiilne, beeta ja arendaja eelvaade. Ennem seda süsteemi oli ainult 2 kanalit: beeta ja arendaja eelvaade. Kõik arendaja kanali kasutajad paigutati beeta kanalisse, sest Google tegi seda sellepärast, kuna arendaja kanali väljalasked on palju ebatsabiilsemad ja vähem korras kui need väljalasked mida arendaja kanali kasutajad said Chrome beeta perioodil. Stabiilne kanal uuendatakse uuemate omadustega ja parandustega kui need on läbi testitud beeta kanalis ja beeta kanalid uuendatakse põhjalikult iga kuu stabiilse ja kõikide uute umadustega arendaja kanalist. Arendaja kanal on aga see koht, kus uusi ideid testitakse, mis võivad mõnikord ka läbi kukkuda ja võivad olla nende tõttu väga ebastabiilsed väljalasked.
Et Firefoxil sarnast süsteemi oleks, ma ei tea aga ka neil kulgeb see arendamine nii, et lastakse välja beeta versioon, mida kasutajad saavad proovida ja teha siis head tagasisidet ning seejärel alles pikema testimisversioonide välja laskmise järel lastaks välja stabiilne väljalase.

Firefox'i omanikud kasutavad veaparanduse haldamiseks programmi nimega Bugzilla. Mis on siis sellise disainiga süsteem, et aidata arendusmeeskonda tarkvara arendamises. Chromil on ka olemas selline asi nagu Bug tracker, mis siis saadab detaile programmi kokkujooksmise kohta ja mitte ebaõnnestunud operatsioonide kohta.

Selline suur erinevus on veel neil kahel lehistejal veel, et kui Firefoxil on üks protsess kõikide tab'ida jaoks, siis Chromil on iga tab'i jaoks oma protsess ehk siis kui Chromis sul üks tab nagu kikki jookseb, siis kaotad ainult selle tab'i. Kui sul aga Firefoxil üks tab kinni jookseb, siis tuleb sulgeda terve lehitseja aga samas ikkagi taastatakse kõik tabid, mis olid avatud ka ennem.

Monday, November 23, 2009

Loeng 12 - Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.

Väga informatiivne artikkel, kus ka ma saan aru, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Häkker loob asju aga kräkkel lõhub neid.
Rõhutatakse, et kuigi häkker ei peaks uut jalgratas leitama, oleks siiski vaja kahelda ka olemasolevates tõdedes ja lisaks on väga vajalik häkkerite koostöö, sest koostööd tehes on ikka võimalik kaugemale jõuda kui üksi asja kallal püsides ja teisele teadmisi mitte edasi andes. Kas see tundub täitsa loogiline, et häkkerite edasiviivaks jõuks see, et nad ei tee seda kohustusest vaid ikka huvist ja tõsi on ju igal pool, et igavus ja samat asja teha on väga nüri. Huvitav on see, et häkkerid vaatavad seda kompetentsust. Väga hästi on ära toodud ka keeled, mida häkker peaks teadma ja kui ei tea, siis millisest keelest alustada ja ikka mida rohkem õpid neid, seda parem ja kui neid on palju õpitud, siis peaks iga järgmise keele õppimine olema järjest lihtsam. Ka see tundub olevat hea nõuanne, et hankida endale UNIX ja siis seda näppida, kuigi ma kui algaja arvan jah, et pigem alustaks siis mõne kergema Linuxiga algajale nagu see Ubuntu. Ja selle Live CD kasutamine on ka hea idee, seda ma teen isegi vahest, väga mõnus asi, ku itahad korra Ubuntut vaadata, kuigi miinus on siin see, et sa ei saa isegi mitte uuemaid graafika draivereid installida.
Väga hästi on ära toodud, mida on vaja sul teha häkkerina, nagu see et kõigepealt vaja kirjutada üks avatud koodiga programm, siis oleks hea kui hakkad üheks heaks beeta testijaks ehk siis vaatad teise progeja tehtud koodi ja aitab seda siluda või modifitseerid ise seda. On ju selge see, et midagi sa õpid ikka, kui uurid teise kirjutatud koodi ja tekib pärast ka endal ideid, kuidas saab mõnda koodi juppi ka enda programmis kasutada. Lõpetuseks on toodud välja ka need asjad mis teevad häkkerist ühe stiilse häkkeri ehk siis ole viisakas ja korrektne enda väljandamises igasugustes foorumites jne.
Üldiselt võin öelda, et mul tekkis mingi ettekujutus küll nüüd, kes on häkker ja kuidas selleks saada. Pidasin ennem seda isikut kurjategijaks, kuid tuleb välja, et ta hoopis hea inimene :)

Monday, November 16, 2009

Loeng 11 - Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Creative Commons on pärit San Fransiscost ja on selline ühing, mis on loodud, et kaitsta loometeoseid. Need litsentsid lasevad kasutajatel määrata, milliseid õigusi nad omavad ja milliseid õigusi nad annavad litsentsi saajatele. Organisatsioon loodid aastal 2001 ja esimene litsents väljastati detsember 2002.
Creative Commons on "copyleft" alla kuuluv liikumine ja selle eesmärgiks on pakkuda alternatiivi sellele, et kõik autori õigused on reserveeritud ehk siis copyright. Creative Commons vastandub sellele kultuurile, mis aina keelab kõike. Creative Commonsi looja on Lawrence Lessig, kes arvab, et praegu on levinud rohkem ikka sellised tarvara tootjad, kes tahavad ikka monopole tekitada oma tarkvara litsentside pakkumisega, näiteks muusika ja filmide tootjad ja tal on hea meel et nende organistasioon võimaldab pakkuda alternatiivi litsentsidele.

Creative Commons'il on kuus peamist litsentsi:
Attribution (CC-BY);
Attribution Share Alike (CC-BY-SA);
Attribution No Derivatives (CC-BY-ND);
Attribution Non-Commercial (CC-BY-NC);
Attribution Non-Commercial Share Alike (CC-BY-NC-SA);
Attribution Non-Commercial No Derivatives (CC-BY-NC-ND).

Nendel litsentsidel on neli peamist tingimust:
Attribution (BY) - vajalik viidata orginaalautorile;
Share Alike (SA) - lubab tuletatud tooteid kasutada sama või sarnase litsentsi alusel;
Non-Commercial (NC) - toodet ei othi kasutada ärilistel eesmärkidel;
No Derivative Works (ND) - lubab ainult orginaal tööd ilma tuletisteta.
NC and ND teevad toode tsauliseks ja CC0 tähendab, et ühtegi õigust ei ole reserveeritud.

Monday, November 09, 2009

Loeng 10 - Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Kindlasti on vaja autoreid kaitsta selle eest, et ei läheks nii, et autor näeb palju vaeva aga siis tema tehtud tarkvara laetakse internetist tasuta alla. Ostes tarkvara me ju toetame ka enda tulevikku, tänu sellele rahale, mida autor saab tarkvara tegemise eest, saab ta teha järgmisi vajalikke programme, keegi ei tahaks ju teha tasuta tööd ja näha, kuidas tema looming pärast internetist tasuta alla laetakse. Kuigi tarkvara on jah kallis, me ju kõik teame palju maksavad Microsofti uuemad operatsiooni süsteemid. Ses suhtes võiks ju Microsoft praegusel raskemal majanduslikul ajal just veidi odavamaid hindu propageerida. Jah, seda nad tegid küll, et näiteks pakuti tudengitele väga soodsa sinnaga osta uut operatsiooni süsteemi Windows 7. ma mõtlen praegu sellisele asjale, et okei kui sulle tunduvad need tarkvara hinnad kõik nii kõrged, siis tee mingi valik ja osta aastas 2-3 programmi, mis on tõesti hästi tahtud ja sa vähemalt teed mingi panuse tarkvara tootjatele. Uus trend tundub olema just mängude vallas see, et ühe enam tarkvara tootjaid annab välja ilma olulise kaitseta mänge nagu Football Manager 2010 või siis Dragon Age: Origins. Mind paneb küll väga imestama, miks nad on isegi nii teinud, sest on ju teada, et need on väga populaarsed ja kvaliteetsed mängud, on ju selge, kui mäng on väga hea siis seda mängivad väga palju kasutajad ja paljud neist ju reeglina ei osta neid ja tänu sellele jääbki nii tarkvara tootjal suur kasum saamata. Või ongi siis nii, et asi on aususe peale väljas, kui inimene isegi selle mängu alla laeb internetist ebaseaduslikult, siis näes kui hea see on, ta siiski ostab ka selle. Tundub sinisilmne lootus, sest kas tõesti kõigil on seda raha praegusel raskel ajal. Mis puutub muusika ja filmimaailma, siis tegelikult on ju nii, minu arvamus on see, et isegi kui inimene muusika ja/või filmi alla laeb ebaseaduslikult, siis kui asi on hea, nad tahavad selle ka pärast osta. Ja pealegi paljud filmide ebaseaduslikult allalaadijad ostavad omale ju koju ka kalleid seadmeid nagu suure ekraaniga LCD-kuvarid ja Blu-Ray plaadimängijad. On ju selge, et tänu sellele, et neil on olemas need kõrge resolutsiooniga filmid, saab ekraanide töötsus head kasumit.
Ma igal juhul soovitan inimestel osta tarkvara ja toetada sellega tarkvara tootjaid!

Monday, November 02, 2009

Loeng 9 - Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Üheks programmi näiteks valin Firefox'i. Kindlasti olen seda märganud, et Firefox on läinud järjest kiiremaks, näiteks versioon 1.x oli enam-vähem okei aga siis 2.x oli nagu juba kiirem ja nüüd see viimati välja lastud 3.5.4 on ikka tõesti kiire ja seda just võrreldes suure konkurendi Internet Explorer 8-ga. Paratamatult tuleb Firefox'i võrrelda ikka Internet Explorer 8-ga. Ma tunnen, et Firefox'il puudu see, et sa saad avada uue tab'i ja siis kogu oma eelmise sessiooni. Selle korvab see, et kui sul on avatud näiteks mingi arv tab'e, siis kui sa järgmise kord avad Fireforx'i, siis avatakse ka need samad tab'id, seega väga mugav jätkata sealt kus pooleli jäi. Samas ei ole ma veel näinud, et Firefox'il oleks sellistp robleemi olnud nagu Internet Explorer 8-l, et mõnikord avades uue tab'i jääbki see laadima ja midaig ei juhtu. Lisaks on Firefoxil väga lahedad pluginid, näiteks ilmateade.
Teine programm, mida ma palju olen kasutanud on OpenOffice'i Calc, mis on siis Microsoft Office'i Exceli analoog. Tööl on vaja teha analüüside puhul kasutajaliidese pilte ning Exceliga on palju raskem teha, kuid Calc'iga on hoopis lihtsam teha, seda on nagu mitmed vajalikud funktsioonid ja Calc on ses suhtes nagu kasutaja sõbralikum. Võimalik, et see tundub ainult mulle aga Excelis on asi ehk liiga automatiseeritud kuidagi ja tänu nendele tab'idele sa pead mõnda funktsiooni kaua-kaua otsima ennem kui sa leiad selle, mida tahtsid.
Kolmandas programm, mida ma vähem kahest eelmisest olen proovinud, on GIMP, mis on nagu kalli Photoshopi analoog aga sisaldab mu arvates kõik vajalikud põhilised fotoediteerimise funktsioone. Väga hea programm, kui sul vaja lõigata mingit osa pildist välja või siis kui sul vaja näiteks vähendada pildi mahtu ja sellega ka kvaliteeti.
Kokkuvõtteks võib seda öelda, tasulistele tarkvaradele on loodud väga häid ja üldsegi mitte halvema kvaliteediga ja vähemate funktsioonidega programme, mida soovitaks ka teistel proovida

Monday, October 26, 2009

Loeng 8 - Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Ma vailisin analüüsitavaks virtuaalkeskkonnaks madinamängu (First Person Shooter) nimega Soldier of Fortune 2. Kasutatakse Quake 3 mängu mootorit. Irooniline on selle mängu juures see, et alguses plaanisid mängutegijad teha selle ainult üksikmängijale ehk siis jätta see ilma võrgutoeta. Aga otsustati mängu välja laskmisega viivitada ja lisada ka võrgutugi ja lõpptulemus - on minu arvates üks parima mängitavusega ja elamuse pakkumisega mäng siiani.
Ma mäletan kui alguses seda mängu internetis tegema hakkasin, see vist aastal 2004-2005, kui ma alguses üldse sinna läksin siis tapeti mind ikka väga kergelt ja alguses elatakse ikka kaotusi üle raskemalt. Kuid eks ma otsustasin ikka uuesti proovida ja siis vaikselt hakkasin paremaks ka saama. Kuna seal ühes heas serveris, mis ise asus muidu Ungaris, olid nii head mängijad, siis ei olnud algajatel nagu minul muud võimalust kui passida selliste varjatud kohtade taga nagu mõni kast. Selliseid tegelasi kes nii teevad kutsutakse hästi - camper (ehk siis paigal passija). Aga selle lähenemisega ma alguses sain ka päris palju punkte ja sain selles "passimises" päris osavaks. Siis nagu mingi hetk isegi võeti ming ühe klanni liikmeks ja kuna ma sain järjest paremaks ja osavamaks, siis ei olnud enam vaja mul "passida" vaid võisin ka juba julgemalt aktiivselt liikuda hüpates, sest siis on väga raske sulle ka pihta saada mõne kuuliga. See on iseenesest huvitav muutus, kus minust kui "passijast" sai hoopis ise aktiivne liikuja ja sellises rollis tuli juba kasutada erinevaid võtteid, näiteks oled valmis selleks, et iga nurga taga võib olla mingi passija ja selle vastu aitab kõige paremini hüpata ja siis kohe lask sinna nurga taha.
See klann kuhu ming võeti Dobermannide klanniks ja ma olin seal ainuke mitte hispaanlane, natukene oli ses suhtes uhke tunne küll :) Aga tänu sellele, et ma sain nende klanni liikmeks, mul tekkis isegi huvi hispaania keelt õppima hakata ja natukene isegi õppisin.
Kui ma nagu sellele ajale tagasi mõtlen siis peale seda kui ma heaks mängijaks sain, siis ma hakkasin seda mängu tõesti nautima ja kindlasti tekkis ka väike sõltuvus seda iga õhtu teha. Eks see mäng pakkus lõbu ja pealegi oli alati palju naljakaid hetki ka. Kuna mäng sisaldas palju erinevaid modifikatsioone, nagu see et üks võistkond pidi kaitsma kohvrit ja teine aga kohvri ära tooma või siis on vaja ühel tiimil panna pomm teatud kohta ja sisi teisel on vaja see kahjutuks teha. Seal tuleb aksutada ikka igasugu trikke nagu sa ka päris elus teeks, et paned pommi maha ja siis jääd heasse kohta ootama, et vastane tuleks ja teeks selle kahjutuks ja siis sa saad ta samal ajal maha koksata.
Mäng sisaldab väga vägivaldseid viise suremiseks, näiteks näed kuidas vastasel kukub jalg ära või käsi või hoopis lastakse pea sodiks ja verd ainult purskab kaelast välja.
Mis mulle väga meeldis selle mängu puhul oli see, et kasutati tänapäevaseid relvi ehk mäng oli realistlik. Mulle kohe üldse ei meeldinud mingid inimese suured relvad nagu on seal Quake 3-s. Lisaks piisas ainult ühest kuulist pähe, et vastane tappa.
Tänu sellele mängule sain ma tuttavaks päris mitmete inimestega Hispaaniast ja Hungarist ja mitme inimesega ka Eestist.
Väga lahe kogemus oli. Just see, kuidas see mäng nagu meid ühendas päris pikka aega,

Monday, October 19, 2009

Loeng 7 - kaks näidet folksonoomia kohta

Ühe näitena, kus folksonoomia hästi toimib, tooks weebi-lehe www.orkut.com, kus on võimalik sildistada piltide peal inimesi. Pärast ilmuvad sinu profiili juurde kõik need pildid, kus sina oled ka sildistatud. Viimase aja uuendusena võimaldab Orkut ise automaatselt tänu näotuvastamise tehnoloogiale nägudele sildid lisada aga need on no-name sildid, sa ise pead viitama, kes on pildil. Sellel automaatsusel on ka halb külg, et tehakse märgend kellegi kohta, kes ei soovi, et teda ära märgendataks.

Rohkem halbadest folksonoomiate näidetest on raskem näiteid tuua, kuna inimesed märgendavad erinevalt ja saavad erinevatest asjadest omamoodi aru. Kui siis ehk tooks sellise näite nagu www.elu24.ee. Vähemalt minu arvates on sellist weebi-lehte väga ebameeldiv lugeda, kui uudis on uudises kinni ja piltidega. Muidugi on hea kui sul on nagu visuaalne pool olemas - pilt uudisest aga need uudised on üksteise küljes kinni ja väga kirjuks läheb nii ja ei ole üldse head ülevaadet.

Monday, October 12, 2009

Loeng 6 - "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?"

Ananüümne postitamine.
Minu arvates on see suur probleem, et on võimalik postitada ja muuta artikkleid, mida keegi on juba teinud. Siin on ikkagi vaja mingit kontrolli! Ei tohiks ju olla raske ennast Wikisse ära registreerida ja siis sisse logida ning seejärel alles on isikul võimalik lugeda.
Sisestatud materjali kontroll.
Võimalik, et mul on jäänud selline mulje aga mul on tunne, et ei kontrollita, mida inimesed Wikisse kirjutavad. Seega on vaja ka mingit kontrolli materjalide üle, mida Wikisse kirjutatakse. Seda oleks vaja selleks juba, et see lisaks usaldusväärsust ja tõstaks kindlasti Wiki usaldatavust selle taseme lähedale, mida entsüklopeedia omab. Ma olen ise kohanud just seda suhtumist, et kui inimene kirjutas mingi tähtsa artikkli ja siis viitas Wiki lingidega, siis öeldi kohe, et Wiki ei ole üldse usaldusväärne ja sellised artikkleid vastu ei võeta. Nii,et kahjuks teadustöödes Wiki artikkleid kasutada ei saa. Kui isegi oleks autoriteetseid inimesi, kes kirjutaks Wikisse artikkleid, siis ma ei usu, et nende artikklite ülekaal jõuaks niikaugele, et neid oleks enamus. Artikkleid on praegu Wikis niivõrd palju lihtsalt.
Lisa funktsioon - näiteks UML-i mudelite kasutamine.
Oleks huvitav kui oleks võimalik üles riputada terve analüüsi dokument koos joonistega, kusjuures joonised on sellised, kus sul ei ole lihtsalt pildike andmemudelist, vaid sul nagu hierarhilised tasemed pildil. Sul on näiteks üks süsteemi ülevaate pilt ja siis sellele klikkides avaneb sul alamsüsteemi vaade ja seal mõndele komponendile klikkides avaneb sul selle mudeli komponendi detailid. Muidugi on see suht palju tahta, asi ise on ju olemas sellise programmi poolt nagu Rational Rose, kuid see on ka tasuline ja seda kindlasti ka heal põhjusel, sest sellise keerulise tarkvara loomine on keeruline ja kallis.

Kui üldiselt arvan, et Wiki plussid on suuremad kui miinused ja Wikist on mugav lugeda mitmete asjade kohta, mille kohta küsimused tekivad selle asemel, et minna kuhugi raamatukokku ja hakata seal seda entsüklopeediat otsima ja sealt seda infot otsima:)

Monday, October 05, 2009

Loeng 5 - Blogimise erinevad motiivid

Blogitakse ikka sellepärast, et oma mõtteid ja arvamusi kirja kuhugi panna. Ennem oli selleks isiklik paberist päevik, mis oli nagunii reegline kuskile ära peidetud. Näiteks võis tihti juhtuda, et peeti paberist päevikut mingid aastad aga siis hiljem see siiski hävitati, et ei juhtuks tulevikus olukorda, et keegi sealt veel juhtuks lugema isiklikke mälestusi. Sellised päevikud olid muidugi reeglina sellised, kus kirjutati igapäevastest asjadest, mis sündmused olid ühel või teisel päeval olnud.
Nüüd tänapäeval, kui panna blogi internetti, on ju isegi võimalik algatada oma postitusega aruelu ja tänu sellele on võimalikasju ehk hoopsi teise nurga alt näha.

Poliitilised blogid - reeglina on need sellised blogid, kus on võimalik näiteks rääkida oma tegemistest ja siis näiteks kritiseerida või rääkida oma mõtetest. See on nagu väga populaarseks muutnud just enne valimisi näiteks tooks siia Edgar Savisaare blogi.

Reisiseikluste blogid - võimalik lugeda sõbra kaugest reisist ja seal juhtunud huvitavamatest sündmustest. Lisaks on võimalik näha ka imeilusaid pilte maastikust, loodusest ja loomadest. Näiteks sõbra Priidu blog, mis kirjeldab tema reisi Austraalias. Kindlasti võib ju sellise blogi lugemine ka lugejal isu tekitada ja ka ise minna Austraaliasse.

Isiklikud igapäeva sündmustest kirjutatavad blogid - võimalik lugeda, mida tuttavad, sõbrad tegid ja millised olid nende emotsioonid ja võimalus ka ise neid kommenteerida. Näiteks mu sõbra Anneli blog.

Mängude tegemise blogid - kirjeldatakse, kuidas erinevad protsessid kulgevad ja kui kaugel on aeg, et mäng välja lastakse. Viimasel ajal on mitmed mängu arendajad oma tegemised blogi pannud, et siis fännid saaks lugeda, millised uued omadused on mängul ja mida oodata. Näiteks tehti eelmine aasta Football Manager 2009 blog, kust sai lugeda, mida uut ja huvitavat võivad fännid oodata:)

Blogi kirjutamise kohustus - koolis nõutakse, et tuleb kirjutada blogi ja siis õpilased peavad kirjutama aines Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad blogisid. Näiteks võiks tuua siis http://itikool.blogspot.com/ ja http://annylatt.blogspot.com/.

IT blogid - kirjutatakse igasugustest IT uudistest ja levinumad on Micosofti uuemad lahendused. Näitena tooks siin IT blogi Tehniline Evangelism.

Ajakirjanduse blogid - kirjutatakse uudiseid ja arvamusi, mingi uudise põhjal. Näiteks Postimehe blog.

Kuulsuste blogid - mõni kuulsus kirjutab oma arvamustest või siis seiklustest. Näiteks Tõehetke Lilit blogi.

Kindlasti on veel palju palju erinevate valdkondade blogisid, lihtsalt mulle on tunne, et viimasel ajal on populariseerunud just see, et poliitikud kirjutavad igaüks ka oma blogi.
Küsimusele, miks kirjutatakse blogisid, vastaks ma nii, et paljudel juhtudel ikka enda eksponeerimiseks.

Monday, September 28, 2009

Loeng 4 - Matt Webbi kriteeriumid

Analüüsin ajaveebis Matt Webbi kriteeriumide alusel sotsiaalvõrgustiku Orkut.
Identiteet - on võimalik teha enda andmete põhjal reaalne konto oma päris nimega aga on võimalik panna ka omale alias nimi. Samuti on levinud ka see, et tehakse mõndadest kuulsustest nn liba kontosid ja sellest tuleb ainult palju pahandust ja probleeme. Samas on ju võimalik sul esitada kaebus, kui keegi on eksinud reeglite vastu.
Kohalolek - Orkutisse on sisse inegreeritud Instant Messengeri laadne asi, millega on võimalik suhelda inimestega on on hetkel 'sees'. Võimalik on luua ka Ühendusi ('Community') selleks et kui näiteks tahad midagi öelda kõikidele võrkpalli klubi liikmetele, siis läheb mail kõigile liikmetele näiteks. Ma olen ise kuulnud, et Orkutis on see funktsioon ka, et näidetakse 9 viimast sisseloginud sõpra. Kuid on olnud ka mitu juhtu kui nägin et sõber on sisseloginud Orkutisse aga kui tema käest küsisin, siis tuli välja et ta siiski sel ajal ei olnud Orkutis. Seega ma ei ole enam veendunud, kas see funktsioon ka töötab korrektselt.
Suhted - Orkutis oli algus aegadel ja üks arvi, mis näitas, mitme sõbraga sa olid oma sõprade kaudu niiöelda ühendatud. See on Orkutis tõesti hea asi, et sa näed kohe kui saad uue sõbraga tuttavaks, et kas teil on ka ühiseid tuttavaid. Muidugi on võimalik Orkutis ka lisada suvaline inimene või siis vähemalt küsida selle inimese käest, et kas ta oleks nõus su sõbraks saama.
kui lihtsamal juhul on tegu lihtsalt "oma-võõras"-valikuga (on minu listis või mitte), siis näiteks Orkut võimaldab täpsustada suhte ulatust (tuttavast väga hea sõbrani).
Vestlused - Orkutis on pigem nii, et sa ei ole kohustatud vastama kui kasutatakse 'Sodiraamatut'. Kui kasutatakse Orkutisse sisse integreeritud Instant Messenger programmi, siis oleks ikka viisakas ka vastata, samas sul on võimalik ka nii teha, et sa kui sa lisad sõpra, siis sa nagu ei soovi temaga rääkida läbi Instant Messengeri.
Rühmad - rühmi on võimalik luua näiteks mingi ühise huvi alusel, võib teha rühma ('Community') nii avaliku või ka privaatse, kus on olemas ka oma foorum, kus on võimalik küsimusi esitada ja vastata neile. Samuti võid korraldada küsitlusi oma 'rühmas'.
Reputatsioon - Orkutis sai alguses ainult mõned pildid üles panna, nüüd on see viidud peaaegu lõpmatuseni, sest mingi juba üle 1000 pildi üles riputada on meeletu ja üldse miks peaks inimene nii palju infot teisele jagama! Samas jah eks kindlasti on hea oma sõpradele näidata pilte näiteks ma hiljutisest reisist soojale maale. Lisaks on Orkutis jah väga reidilik piltide kommenteerimise võimalus. Võimalik on ka lisada ennast oma sõbra fänniks ja siis on võimalik hinnata sõpra kolmeses skaalas kui sõbralik, lahe või armas ta on niiöelda :) Enda profiili alt on võimalik ka näha kuidas sind sõbrad on hinnanud neis kategooriates. Mulle on jäänud mulje, et kui kasutatakse siis enamasti seda fänniks lisamise funktsiooni.
Jagamine - oma profiili juurde on võimalik kirja panna ka erinevaid rakendusi, näiteks sinu blogimise aadress (Blogger) või siis sinu piltide kogu (Picasa Web Album). Lisaks on võimalik lisada lõputu hulk muid pisikesi rakendusi, näiteks pisemaid mänge, milledes on sul võimalik teha mingi tulemus ja siis seda ka oma sõpradele näidata ja siis sellega nagu neile välja kutse esitada, et kas keegi suudab paremini. Muidugi saab oma teadmisi jagada ka oma kogukonna foorumis. Ja lisaks saad jagada oma kgemusi enda piltidega ning on ka võimalik oma kontoalla panna lingid YouTube videodest, näiteks kui sa leidisid mingi laheda video või siis oma tehtud rallividoe näiteks :) Kuigi enamasti jagatakse igasuguste muusikavideode YouTube'i linke.

Monday, September 21, 2009

Võrgukond - Orkut

Valisin analüüsiks võrgukonna Orkut.
Ma defineeriks, et Orkut on sõprade võrgukonna jäädvustamise võimalus. Alguses kui Orkut tekkis, see oli vist aastal 2004-2005, siis sai Orkutisse ainult nii, et sind pidi seal olev inimene kutsuma. Nüüd on aga juba nii, et saad omale ise konto teha ja siis sõpru lisada. Sellel võimalusel on see paha asi, et nii on võimalik inimesel, kes ise ei taha teha kontot, et seda teised vaadata saaks, teha nii öelda 0 inimesega konto selleks, et saaks näiteks vaadata teiste inimeste kontosid. Kuigi selle vastumeede on ka loodud, nimelt sa saad teha peaaegu kogu info Orkutis privaatseks nii, et ainult sinu sõbrad näevad su kohta andmeid.
Kindlasti on aidanud Orkuti suurenenud kasutamisele kaasa tehnoloogia areng. Eestlased miskipärast kasutavad ennem Orkutit kui Facebooki, mis on populaarne mujal Euroopas. Kui Eesti nii hästi ei oleks internetiga kaetud ja nii paljude arvutitega varustatud, siis vaevalt, et Orkut siin ka nii hästi oleks levinud. Orkut on üle maailma levinud, kuigi peaaegu pooled kasutajad moodustavad brasiilased.
Reeglina on ikka Orkutis igal inimesel ka oma pilt olemas selleks, et sul ikka tekiks mingi ettekujutus inimesest. Algus aastail sai ainult 12 pilti lisada aga nüüd on see arv läinud üle 1000 ja lisaks on tulnud sisse see reidilik pildi kommenteerimise võimalus.
Orkuti puhul kehti ka ajatu aeg, sest on võimalik kirjutada teise konto alla teade, millele saab teine vastata sinu profiili - sellist niinimetatud raamatut kutsutakse Sodiraamatuks. Viimastel aastatel on lisatud võimalus ka teise inimese Sodiraamatu kirjutisele vastata oma Sodiraamatus. Lisaks on lisatud väga Instant Messengeri laadne võimalus, et kui sisse logitakse Orkutisse, siis saad nagu näha inimeste nimekirja, kes on sisse loginud ja kes mitte ja siis nendega juttu ajada :)
Orkutis on olemas veel erinevad võrgukonnad, mida on kasutajatel võimalik ise luua. Selle ülesehitus on tavalise foorumilaadne. Viimasel ajal on lisatud võimalus ka teha omas võrgukonnas küsitlusi. Lisaks on võimalik teha võrgukond ka privaatseks nii, et selle sisu näevad ainult sinna kuuluvad inimesed. Iseenesest on ju see hea, et nii tekivad sarnaste huvidega võrgukonnad, kus saad ka küsida näiteks mingit nõu või siis korraldada mingi üritust.
Võimalik, et Orkut võib jah muutuda ka mingi ajajooksul lausa harjumuseks, et sa logid sisse ja siis vaatad uudiseid, et mis pildi on keegi lisanud või kuidas keegi on kommenteerinud pilti. See ju tundubki ju vaba aja sisustamisena, et kui tekib tööl olles korraks vaba moment, siis lähed ja vaatad, et ehk keegi on sulle midagi kirjutanud. Nüüd lihtsalt sa näed ajalugu, mida on teised su sõbrad teinud, ennem tuli sul ise vaadata sõprade profiile, et näha kas keegi on uue pildi lisanud.
Orkuti konto oht on näiteks see, et sealt on võimalik mõnel täiest võõral inimesel lugeda sinu kohta väga palju infot. Seega on väga soovitatav oma andmeid sinna suurel määral mitte kirja panna. Isegi ju su tulevane tööandja võib enne tööintervjuud sinu konto Orkutist üle vaadata, et siis juba saab äkki hoopis teise iseloomustuse, näiteks mitte üldse korraliku ega vastutustundliku inimese iseloomustuse. Seega on tark mõelda, mida sa oma kontos enda kohta kirjutad, sest sellest võib tulla pärast palju pahandust.
Kui vaadata üldist Orkuti arengut, siis on ikka suund sellepoole, et asju on automatiseeritud, nüüd tuuakse su kontolehel uudised teiste kasutaja kohta, võimalus lihtsamalt vastata Sodiraamatus. Lisaks on orkutiga integreeritud nii Google Mail, sinu blogi ja võimalik on isegi panna Youtube videode linke oma profiili. Veel on olemas nüüd isegi võimalik reklaamida teistele sõpradele, et näiteks otsitakse tööd või soovitakse autot müüa.
Mulle endale meeldib väga see omadus Okruti puhul, et on olemas inimeste sünnipäeva meeldetuletus, mis on väga kasulik kui sa kipud ise muidu neid unustama.

Sunday, May 17, 2009

Ma olen kuulanud laulu
Kelly Clarkson - My life would suck without You juba 7 päeva jutti, eelmisest reedest selle reedeni autos ja ma ei suuda sellest laulust ära tüdineda, see on ju siis nii hea, mulle pole ennem vist ykski laul nii palju meeldinud et suudaks seda kuulata 24-7 ja 7 päeva jutti. See on rekord. Proovi ise yhte laulu nii palju kuulata et ära ei tydine, järelikult see on eriline laul, mega hea rytmiga, sõnadega ja kogu komplek on hea, lihtsalt super!
Nii hea on ka praegu lihtsalt päikese käes ja kuulata musat ja chattida :) Wirelessiga :P

Thursday, April 02, 2009

One night, while drinking, Jack decided to follow Achara to where she worked and discovered she was a tattoo artist. Achara told him her gift was seeing who a person truly was and then marking that person with the definition, not a decoration. Jack forced her to tell him who he was - a leader and a great man, but this makes him lonely, frightened and angry - and then mark him. Achara warned him there would be consequences as she is not allowed to use her gift on outsiders, and the next day Jack is assaulted by a group of Thai men and ordered to leave the country.