Loeng 13 - Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast

Võrdleks kahte vabat tarkvara Chrome ja Firefox. Chrome põhineb projektil 'Chromium', millel on siis BSD litsents. Firefox põhineb aga MPL/GNU GPL/GNU LGPL litsentsil.

Firefoxi esimene avalik versioon 1.0 lasti välja 9.nal novemberil 2004 ja peale seda tuli 1.5 25.ndal novemberil 2005, milles olid paljud vead parandatud. Peale seda tulid versioonid 2.0, 3.0 ja 3.5 vastavalt 24.ndal oktoobril 2006, 17.ndal juunil 2008 ja 30.ndal juunil 2009. Siit on näha juba, kui kiirelt uued versioonid tulid. Kõige pikem oli arendus tsükkel versioonide 1.0 ja 2.0 vahel.
Chrome beeta versioon lasti välja avalikkusele 2. Septembril 2008. Esimene ametlik stabiilne Chrome versioon 1.0 lasti välja 11.dal detsembril 2008. Chrome 2.0 lasti välja 21. mail 2009 ja versioon 3.0 lasti välja 15.ndal septembril 2009. Nagu näha on Chromil hoopis teine strateegia, kus uued suuremad versiooni numbrid tulevad palju väiksema aja tagant.

8.ndal jaanuaril 2009 Google tegi oma Chromej aoks uue välja laskmise süsteemid, mis sisaldas 3 kanalit: stabiilne, beeta ja arendaja eelvaade. Ennem seda süsteemi oli ainult 2 kanalit: beeta ja arendaja eelvaade. Kõik arendaja kanali kasutajad paigutati beeta kanalisse, sest Google tegi seda sellepärast, kuna arendaja kanali väljalasked on palju ebatsabiilsemad ja vähem korras kui need väljalasked mida arendaja kanali kasutajad said Chrome beeta perioodil. Stabiilne kanal uuendatakse uuemate omadustega ja parandustega kui need on läbi testitud beeta kanalis ja beeta kanalid uuendatakse põhjalikult iga kuu stabiilse ja kõikide uute umadustega arendaja kanalist. Arendaja kanal on aga see koht, kus uusi ideid testitakse, mis võivad mõnikord ka läbi kukkuda ja võivad olla nende tõttu väga ebastabiilsed väljalasked.
Et Firefoxil sarnast süsteemi oleks, ma ei tea aga ka neil kulgeb see arendamine nii, et lastakse välja beeta versioon, mida kasutajad saavad proovida ja teha siis head tagasisidet ning seejärel alles pikema testimisversioonide välja laskmise järel lastaks välja stabiilne väljalase.

Firefox'i omanikud kasutavad veaparanduse haldamiseks programmi nimega Bugzilla. Mis on siis sellise disainiga süsteem, et aidata arendusmeeskonda tarkvara arendamises. Chromil on ka olemas selline asi nagu Bug tracker, mis siis saadab detaile programmi kokkujooksmise kohta ja mitte ebaõnnestunud operatsioonide kohta.

Selline suur erinevus on veel neil kahel lehistejal veel, et kui Firefoxil on üks protsess kõikide tab'ida jaoks, siis Chromil on iga tab'i jaoks oma protsess ehk siis kui Chromis sul üks tab nagu kikki jookseb, siis kaotad ainult selle tab'i. Kui sul aga Firefoxil üks tab kinni jookseb, siis tuleb sulgeda terve lehitseja aga samas ikkagi taastatakse kõik tabid, mis olid avatud ka ennem.

Loeng 12 - Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.

Väga informatiivne artikkel, kus ka ma saan aru, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Häkker loob asju aga kräkkel lõhub neid.
Rõhutatakse, et kuigi häkker ei peaks uut jalgratas leitama, oleks siiski vaja kahelda ka olemasolevates tõdedes ja lisaks on väga vajalik häkkerite koostöö, sest koostööd tehes on ikka võimalik kaugemale jõuda kui üksi asja kallal püsides ja teisele teadmisi mitte edasi andes. Kas see tundub täitsa loogiline, et häkkerite edasiviivaks jõuks see, et nad ei tee seda kohustusest vaid ikka huvist ja tõsi on ju igal pool, et igavus ja samat asja teha on väga nüri. Huvitav on see, et häkkerid vaatavad seda kompetentsust. Väga hästi on ära toodud ka keeled, mida häkker peaks teadma ja kui ei tea, siis millisest keelest alustada ja ikka mida rohkem õpid neid, seda parem ja kui neid on palju õpitud, siis peaks iga järgmise keele õppimine olema järjest lihtsam. Ka see tundub olevat hea nõuanne, et hankida endale UNIX ja siis seda näppida, kuigi ma kui algaja arvan jah, et pigem alustaks siis mõne kergema Linuxiga algajale nagu see Ubuntu. Ja selle Live CD kasutamine on ka hea idee, seda ma teen isegi vahest, väga mõnus asi, ku itahad korra Ubuntut vaadata, kuigi miinus on siin see, et sa ei saa isegi mitte uuemaid graafika draivereid installida.
Väga hästi on ära toodud, mida on vaja sul teha häkkerina, nagu see et kõigepealt vaja kirjutada üks avatud koodiga programm, siis oleks hea kui hakkad üheks heaks beeta testijaks ehk siis vaatad teise progeja tehtud koodi ja aitab seda siluda või modifitseerid ise seda. On ju selge see, et midagi sa õpid ikka, kui uurid teise kirjutatud koodi ja tekib pärast ka endal ideid, kuidas saab mõnda koodi juppi ka enda programmis kasutada. Lõpetuseks on toodud välja ka need asjad mis teevad häkkerist ühe stiilse häkkeri ehk siis ole viisakas ja korrektne enda väljandamises igasugustes foorumites jne.
Üldiselt võin öelda, et mul tekkis mingi ettekujutus küll nüüd, kes on häkker ja kuidas selleks saada. Pidasin ennem seda isikut kurjategijaks, kuid tuleb välja, et ta hoopis hea inimene :)

Loeng 11 - Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Creative Commons on pärit San Fransiscost ja on selline ühing, mis on loodud, et kaitsta loometeoseid. Need litsentsid lasevad kasutajatel määrata, milliseid õigusi nad omavad ja milliseid õigusi nad annavad litsentsi saajatele. Organisatsioon loodid aastal 2001 ja esimene litsents väljastati detsember 2002.
Creative Commons on "copyleft" alla kuuluv liikumine ja selle eesmärgiks on pakkuda alternatiivi sellele, et kõik autori õigused on reserveeritud ehk siis copyright. Creative Commons vastandub sellele kultuurile, mis aina keelab kõike. Creative Commonsi looja on Lawrence Lessig, kes arvab, et praegu on levinud rohkem ikka sellised tarvara tootjad, kes tahavad ikka monopole tekitada oma tarkvara litsentside pakkumisega, näiteks muusika ja filmide tootjad ja tal on hea meel et nende organistasioon võimaldab pakkuda alternatiivi litsentsidele.

Creative Commons'il on kuus peamist litsentsi:
Attribution (CC-BY);
Attribution Share Alike (CC-BY-SA);
Attribution No Derivatives (CC-BY-ND);
Attribution Non-Commercial (CC-BY-NC);
Attribution Non-Commercial Share Alike (CC-BY-NC-SA);
Attribution Non-Commercial No Derivatives (CC-BY-NC-ND).

Nendel litsentsidel on neli peamist tingimust:
Attribution (BY) - vajalik viidata orginaalautorile;
Share Alike (SA) - lubab tuletatud tooteid kasutada sama või sarnase litsentsi alusel;
Non-Commercial (NC) - toodet ei othi kasutada ärilistel eesmärkidel;
No Derivative Works (ND) - lubab ainult orginaal tööd ilma tuletisteta.
NC and ND teevad toode tsauliseks ja CC0 tähendab, et ühtegi õigust ei ole reserveeritud.

Loeng 10 - Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Kindlasti on vaja autoreid kaitsta selle eest, et ei läheks nii, et autor näeb palju vaeva aga siis tema tehtud tarkvara laetakse internetist tasuta alla. Ostes tarkvara me ju toetame ka enda tulevikku, tänu sellele rahale, mida autor saab tarkvara tegemise eest, saab ta teha järgmisi vajalikke programme, keegi ei tahaks ju teha tasuta tööd ja näha, kuidas tema looming pärast internetist tasuta alla laetakse. Kuigi tarkvara on jah kallis, me ju kõik teame palju maksavad Microsofti uuemad operatsiooni süsteemid. Ses suhtes võiks ju Microsoft praegusel raskemal majanduslikul ajal just veidi odavamaid hindu propageerida. Jah, seda nad tegid küll, et näiteks pakuti tudengitele väga soodsa sinnaga osta uut operatsiooni süsteemi Windows 7. ma mõtlen praegu sellisele asjale, et okei kui sulle tunduvad need tarkvara hinnad kõik nii kõrged, siis tee mingi valik ja osta aastas 2-3 programmi, mis on tõesti hästi tahtud ja sa vähemalt teed mingi panuse tarkvara tootjatele. Uus trend tundub olema just mängude vallas see, et ühe enam tarkvara tootjaid annab välja ilma olulise kaitseta mänge nagu Football Manager 2010 või siis Dragon Age: Origins. Mind paneb küll väga imestama, miks nad on isegi nii teinud, sest on ju teada, et need on väga populaarsed ja kvaliteetsed mängud, on ju selge, kui mäng on väga hea siis seda mängivad väga palju kasutajad ja paljud neist ju reeglina ei osta neid ja tänu sellele jääbki nii tarkvara tootjal suur kasum saamata. Või ongi siis nii, et asi on aususe peale väljas, kui inimene isegi selle mängu alla laeb internetist ebaseaduslikult, siis näes kui hea see on, ta siiski ostab ka selle. Tundub sinisilmne lootus, sest kas tõesti kõigil on seda raha praegusel raskel ajal. Mis puutub muusika ja filmimaailma, siis tegelikult on ju nii, minu arvamus on see, et isegi kui inimene muusika ja/või filmi alla laeb ebaseaduslikult, siis kui asi on hea, nad tahavad selle ka pärast osta. Ja pealegi paljud filmide ebaseaduslikult allalaadijad ostavad omale ju koju ka kalleid seadmeid nagu suure ekraaniga LCD-kuvarid ja Blu-Ray plaadimängijad. On ju selge, et tänu sellele, et neil on olemas need kõrge resolutsiooniga filmid, saab ekraanide töötsus head kasumit.
Ma igal juhul soovitan inimestel osta tarkvara ja toetada sellega tarkvara tootjaid!

Loeng 9 - Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Üheks programmi näiteks valin Firefox'i. Kindlasti olen seda märganud, et Firefox on läinud järjest kiiremaks, näiteks versioon 1.x oli enam-vähem okei aga siis 2.x oli nagu juba kiirem ja nüüd see viimati välja lastud 3.5.4 on ikka tõesti kiire ja seda just võrreldes suure konkurendi Internet Explorer 8-ga. Paratamatult tuleb Firefox'i võrrelda ikka Internet Explorer 8-ga. Ma tunnen, et Firefox'il puudu see, et sa saad avada uue tab'i ja siis kogu oma eelmise sessiooni. Selle korvab see, et kui sul on avatud näiteks mingi arv tab'e, siis kui sa järgmise kord avad Fireforx'i, siis avatakse ka need samad tab'id, seega väga mugav jätkata sealt kus pooleli jäi. Samas ei ole ma veel näinud, et Firefox'il oleks sellistp robleemi olnud nagu Internet Explorer 8-l, et mõnikord avades uue tab'i jääbki see laadima ja midaig ei juhtu. Lisaks on Firefoxil väga lahedad pluginid, näiteks ilmateade.
Teine programm, mida ma palju olen kasutanud on OpenOffice'i Calc, mis on siis Microsoft Office'i Exceli analoog. Tööl on vaja teha analüüside puhul kasutajaliidese pilte ning Exceliga on palju raskem teha, kuid Calc'iga on hoopis lihtsam teha, seda on nagu mitmed vajalikud funktsioonid ja Calc on ses suhtes nagu kasutaja sõbralikum. Võimalik, et see tundub ainult mulle aga Excelis on asi ehk liiga automatiseeritud kuidagi ja tänu nendele tab'idele sa pead mõnda funktsiooni kaua-kaua otsima ennem kui sa leiad selle, mida tahtsid.
Kolmandas programm, mida ma vähem kahest eelmisest olen proovinud, on GIMP, mis on nagu kalli Photoshopi analoog aga sisaldab mu arvates kõik vajalikud põhilised fotoediteerimise funktsioone. Väga hea programm, kui sul vaja lõigata mingit osa pildist välja või siis kui sul vaja näiteks vähendada pildi mahtu ja sellega ka kvaliteeti.
Kokkuvõtteks võib seda öelda, tasulistele tarkvaradele on loodud väga häid ja üldsegi mitte halvema kvaliteediga ja vähemate funktsioonidega programme, mida soovitaks ka teistel proovida