Lõpetamise tseremoonial ikka sai nalja. Aga anname tehnika inimestele andeks, lihtsalt piinlikke momente oli palju. Küll mõni tahtis kirjutada oma nime cum laude raamatusse, küll mõni tahtis ennem lille kätte saada, küll mõni läks valest trepist tagasi, mõnel oli pintsak eest lahti, mõni tuli täitsa tavariietes, see oli tõesti nii imelik tunne sellist asja vaadata et kohe päris imelik tunne hakkas kyll, miks siis nii, samas me ie tea, äkki oli mingi väga tõsine probleem, mis takistas tal ülikonnaga tulemast. Aga ma ise ka ei olnud parem, sammume saali ja siis oma kohale ja ma kohe braumti istusin maha toolile, teised oli püsti, mul töökaaslane oli kõrval ja ta ytles kohe miks sa istud? Ma ei tea, vist isegi hümn mängis, täielik õudukas :D Aga ma ise seal naersin seda pool tundi kohapeal, oi jah, ma ikka kohe oskan. Samas ma kuulsin pärast, et teisel pool oli terve rida lausa maha istunud, vat kus ikka saab bulli. Ja üldse, mulle ei meeldi nii palju tähelepanu, ma olin nagu overwhelmed, üle koormatud e. keeles, kuigi see ei ole päris see õige tähendus.

Savi ma ütlen!

Sel aastal ma jõulusid ei pea, pidanud, päev nagu iga teine. Pole põhjust.

Võrkpallis hakkab ka paremaks minema. Võtsin õpetust kuulda ja nüüd igakord proovin randmega käe peale saada ja siis kasvõi võrku lüüa aga peaasi et ten õigesti ja sellest oli see nädal päris palju kasu. Üle pika aja parem nädal ses suhtes kui eelmised.
Vat aga see bitchimine neljapäevases trennis ikka viskas üle, sa tuled võrkpalli mängima nautima ja siis mingi tüdruk endast juba heal arvamusel lihtsalt ytleb ja teeb nii palju kui võimalik et sa ei saa tõstet ja kõik, ja mis mõttega ma siis üldse seal olen, kas on vaja teisele sitta keerata, täiesti mõttetu inimene! Mänguisu võttis täitsa ära, on krt alles!

Ace of Base kontsert

Ma olen tahtnud teha seda juttu juba pikka aega aga ei ole jõudnud.
Kõigepealt oli soojenduseks mingi Mariliis, kellel oli kleit nagu vöö pikkune ja see ei olnud ilusa vaadata, odava tunde tekitab. Laulud peavad ju olema ju head eks!
Ace of Base-i nii lähedalt vaadata oli muidugi super, see tundus uskumatu. Ma olin 4.ndas reas ju ka! Kahju ka et mõned tydrukud ei suutnud paigal olla ja pidid ette minema püsti tantsima. Aga no ei ole hullu.
Kolmene bänd on neil siis nüüd, see neljas on nyyd nagu tasuta laulja. Ja laivis on ikka asi päris teistmoodi ja nii hea et sa lihtsalt kuulad ja imestad :)
Üks asi mis silma veel jäi oli see et kui palju ilusaid tüdrkuid oli seda kontserti vaatamas, vägev, ja selliseid iludusi :P
Koit Toomet oli ka vahva seal näha :) Palju õnne jah talle ja Gerttule siis tantsusaate võitmise puhul.
Tegelt see oli alusest peale nii uskumatu et AoB tegi siis meil, Tallinnas kontserdi, et kuidas see on ikkagi võimalik, see on ime, ehk tuleb neid ka edaspidi ;)

You, Me and Dupree

Viimase aja üks parimaid filme, mis ma olen näinud. Selline komöödia, samas väga palju sellised häid tundelisi hetkeid. Ei mäleta ühegi filmi, mis oleks ajandud naerma kui ka nutma.