Võrdleks kahte vabat tarkvara Chrome ja Firefox. Chrome põhineb projektil 'Chromium', millel on siis BSD litsents. Firefox põhineb aga MPL/GNU GPL/GNU LGPL litsentsil.
Firefoxi esimene avalik versioon 1.0 lasti välja 9.nal novemberil 2004 ja peale seda tuli 1.5 25.ndal novemberil 2005, milles olid paljud vead parandatud. Peale seda tulid versioonid 2.0, 3.0 ja 3.5 vastavalt 24.ndal oktoobril 2006, 17.ndal juunil 2008 ja 30.ndal juunil 2009. Siit on näha juba, kui kiirelt uued versioonid tulid. Kõige pikem oli arendus tsükkel versioonide 1.0 ja 2.0 vahel.
Chrome beeta versioon lasti välja avalikkusele 2. Septembril 2008. Esimene ametlik stabiilne Chrome versioon 1.0 lasti välja 11.dal detsembril 2008. Chrome 2.0 lasti välja 21. mail 2009 ja versioon 3.0 lasti välja 15.ndal septembril 2009. Nagu näha on Chromil hoopis teine strateegia, kus uued suuremad versiooni numbrid tulevad palju väiksema aja tagant.
8.ndal jaanuaril 2009 Google tegi oma Chromej aoks uue välja laskmise süsteemid, mis sisaldas 3 kanalit: stabiilne, beeta ja arendaja eelvaade. Ennem seda süsteemi oli ainult 2 kanalit: beeta ja arendaja eelvaade. Kõik arendaja kanali kasutajad paigutati beeta kanalisse, sest Google tegi seda sellepärast, kuna arendaja kanali väljalasked on palju ebatsabiilsemad ja vähem korras kui need väljalasked mida arendaja kanali kasutajad said Chrome beeta perioodil. Stabiilne kanal uuendatakse uuemate omadustega ja parandustega kui need on läbi testitud beeta kanalis ja beeta kanalid uuendatakse põhjalikult iga kuu stabiilse ja kõikide uute umadustega arendaja kanalist. Arendaja kanal on aga see koht, kus uusi ideid testitakse, mis võivad mõnikord ka läbi kukkuda ja võivad olla nende tõttu väga ebastabiilsed väljalasked.
Et Firefoxil sarnast süsteemi oleks, ma ei tea aga ka neil kulgeb see arendamine nii, et lastakse välja beeta versioon, mida kasutajad saavad proovida ja teha siis head tagasisidet ning seejärel alles pikema testimisversioonide välja laskmise järel lastaks välja stabiilne väljalase.
Firefox'i omanikud kasutavad veaparanduse haldamiseks programmi nimega Bugzilla. Mis on siis sellise disainiga süsteem, et aidata arendusmeeskonda tarkvara arendamises. Chromil on ka olemas selline asi nagu Bug tracker, mis siis saadab detaile programmi kokkujooksmise kohta ja mitte ebaõnnestunud operatsioonide kohta.
Selline suur erinevus on veel neil kahel lehistejal veel, et kui Firefoxil on üks protsess kõikide tab'ida jaoks, siis Chromil on iga tab'i jaoks oma protsess ehk siis kui Chromis sul üks tab nagu kikki jookseb, siis kaotad ainult selle tab'i. Kui sul aga Firefoxil üks tab kinni jookseb, siis tuleb sulgeda terve lehitseja aga samas ikkagi taastatakse kõik tabid, mis olid avatud ka ennem.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment