Üks päevadest, mis võiks juba läbi saada!

Päev millest mõnikord aru ei saa, ja mis on üks selliseid päevi mis võiks juba läbi olla. Nii imelik päev lihtsalt. Jah algas täitsa vahtvalt, oli suur imestus et oih ei sajagi vihma ja päike paistab ja nii puhas teavas on kaa! Lihtsalt super! Mida veel tahta! Nii saigi mindud randa paar sõbraga ja siis tegime võrkpalli. Alguses lootsime et äkki saab kuskil mängima aga siis ikka panime oma võrgu üles. Ma mängisin siis oma sõprade vastu koos ühe välismaalasega, itaallasega. Kõige imelikum oli see et see oli ikka täielik yllatus kõige pealt et siis itaallane tallinnas, olevat alles eile jõudnud kohale. Kuid jube vahva oli temaga koos mängida, oli näha vend ikka mängida oskas:P Lihtsalt ma ei saa mainimata jätta et mu lemmik rahvus meeskond ongi ju itaalia ja klubidest Torino Juventus! Go go Juve!!! Rääkisime inglise keeles ja sain siis teada et kuidas itaalia keeles on tere - see oli vist ciao, tegelt täpselt ei mäletagi. Väga mõnus oli temaga koostööd teha, ja rabelda et ikka võit tuleks, ja kokkuvõttes võitsemegi;) Jah suur tuul oli ja see ikka mängis mõnikord pärsi kõvasti palliga aga ikkagi nii fun oli! Nüüd kui ma mõtlen siis see värk oligi ehk positiivseim asi täna. Pealegi oli väga värkendav inglise keeles rääkida, kuid sellised vahvaid inimesi veel eestit kylastaks;)
Ai jah kui vaid sellele ei oleks järgnenud see crash. Ise ikka arvan kyll et seda oleks saanud vältida ehk kui oleks olnud tähelepanelikum ja ma usun et ka kaasliikleja oleks võinud olla ettevaatlikum. Kuid eks see ole ka omamoodi õppetund. Kui see õnnetus oli ära juhtunud siis nagu ikka ei uskunud lausa et ok korras, sain hakkama. Kuid mingit paanikat ei olnud, polnud mõtet närvitseda, see poleks enam nagunii midiga aidanud, mis oli täitsa ok kui tagasi mõelda et suutsin kylma närvi säilitada.Mõnus. Jah kuid tuju on ikka väga väga sitt ka, kohe päris kindlalt. Tõsi, mis mõttega eks tuju alla niiviisi viia, kuid ma ei saa ju ometi teha nägu et midagi ei juhtunud, ei saa lihtsalt, paraja jamaga sain hakkama ja olgu see hea õppetund! Kui vaid tagasi mõelda et see oli elu teine crash, eelmine oli eelmise aasta 13. reede augustis kui yhele Ziguliile nats tagant sisse üle kergelt sõitsin, väike nõksakas vaid. Kui väga kurb on ikka kyll, ehk jah tegutsesin veidi tuule päiselt täna aga nii see tallinna liiklus juba on tipptunnil. Muidugi oleks võinud ka nii minna et oleks olnud mõlemast autost pilpad taga ja inimesed raskelt vigastatud, tuleb õnnelik olla et nii ei juhtunud ja ikka hästi läks siis ehk. Kuid ikkaga väga kahju et minuga see just täna pidi juhtuma. Loodan et saatus on edasipdi armulikum ja tahan ka ise olla parem!!!
Päikest teile kõigile ja et teil oleks õnne! palju palju!!
EDIT=23:48
Sai ka muid asju tehtud, nagu ka väike piljard mis oli täitsa ok, yks võit isegi tuli, täielik vedamine muidugi oli, vastased lõid must palli lihtsalt auku, kuid võit on võit! Huvitav on nagu see et kui ikka mingi jant on tekkinud, crash, siis jah ma saan täitsa aru et kui sõbrad proovida teha nagu nalja teha ühe või teise asja üle, kuid kui ikka valusa asja üle nalja teha see nagu see pole ikka see nali mida eriti viitsiks tahaks tagasi ajada, ehk nagu absull ei ole tahtmist vastu naljatada, tee mis tahad sest mõnikord ikka on nii et tehku pealegi nalja, mul kõigest suht pohh*** Jah ma kõigest väest püüdsin nagu teha nii et see crash mind ei mõjuta ja ma ei tahnud nii tujust ära olla, ei tahnud, ei tahtnud, ei tahtnud yldse aga ikkagi nagu mitte midagi ei saa teha. Pole ju tõesti mõtet selle crash üle kurvastada ja lasta tuju alla viia, kuid kahjuks pole ka millegi üle nii meeletult rõõmustada. Tegelt kõige paremin aitabki raskest asjast üle saamine sõbra lohtus, see et keegi on ikka toeks no-matter-what, see loeb, et sa õpid hindama kui keegi see on su jaoks olemas kui sul just teda kõige rohkem vaja. Selline inimene on ikka kõige kallim lihtsalt ja seda ei tohi iial ära unustada!!! Ja need kes appi ei märka tulla, neist on sul siiralt kahju...ju siis ei minda niipalju korda.
Selle itaallane oli täitsa rahulik, nagu kohe ei olekski öelnud et itaaliast, kuid iga palli järele läks ta ikka alati, et mitte mingil juhul alla anda, see omadus mulle inimestes meeldib, et tuleb võidelda lõpuni, ka ise tahan alati teha nii, eriti sulgpallis, sest nii super hea tunne on ku ise kasvõi viskud pikali ja tood palli ära ja ja siis tuleb tänu sellele päästele punkt ka, see on seda väärt!
Ilusaid hetki elus kõigile soovides ja et teil kõigil oleks rohkem neid ilusaid päevi mis ikka tõesti korda lähevad ja mida saata kaua kaua meenutada!!! Olge mõnusad!!!