Njah
Imelik nats. Nagu selles nexuses laulus *anna andeks kui ma plahvatan*. Oli see läinud kolmapäev. Esiteks tundus et see on nagu yks hull must päev. Midagi ei õnnesunud nagu, pallid läksid võrku, paar sõpra vedas alt, täielik kriis oli. Yhe sõbraga rääkimine ajas naerma ja aitas ikka tunduvalt ja sisendas kindlust. Sest ma oleks peaaegu mitu tähtsat asja ära jätnud kui nägin et suht viltu veab; kui endalt viletsalt läheb ega ei ole siis mõtet mõne kalli inimese päeva ära rikkuda. Järeldus on praegu selline et ootused oli kõrged, ärevus suur ja suur *läheb andmiseks* tahe oli ja siis midagi veel mida ma ei taha veel tunnistada. Igatahes tundub et see viis lihtsalt yle ääre. Lõpetuseks on nii et lõpp hea, kõik hea, ja pealegi õhtul sai piljardis ikka kõvasti nalja, jälle:P
Õpetus: ära mängi tulega ja ikkagi ma vist teen seda enesele aru andmata.