Meenutus

*
Meenub vahetevahel see imeline päev, 3 august 2005. Mis algas päris pööraselt. Auto keeldus käima minemast. Olin juba sõbraga kokku leppinud et jõuan randa lõunaks. See et auto niimoodi hakkas streikima oli väga imelik, nagu välk selgest taevast. Selle hetkeni oli kõik töötanud nagu kella värk, olin juba peaaegu valmis teise autoaku võtma aga õnneks läks ikka suure käivitamise peale käima. Jah selge oli see et risk oli et kui ma tallinnasse jõuan et siis kui seal ranna parklas jätan auto seisma, võib ta mitte enam käivitudagi. Lõpuks jõudsin randa:) Ja mis oli vist suve üks mõnusamaid päevi tegelt. ma lihtsalt visaksin pikali ja tahsin kõigest puhata, väsin olin sellest hommikusest jamast. See oli see heth oli lihtsalt mõnus olla, ainult olla ja ajada sõbraga meeldivalt juttu. Pärast tegime ka nati võrku ja õhtul sõbra synnale ka lõpuks. Sweet:)
Ja siiani ei tea mis sel hommikul mu autol juhtus ja ega vsit ei saagi kunagi teada, sest ei enne ega pärast seda jama ei ole olnud. See mis too hommiku toimus oli mystika. Ainuke mis mulle meenub oli see et ma olin juba vat et leppinud selle ebaõnnega et siis kui ma jälle saaks kohtuda hea sõbraga ja seda olles kaua oodanud ja et nyyd selline takistus tekkis, sellised asjad on rasked. Kuid kõik läks hästi, paremini kui ma oleks osanud loota. Lõpp hea, kõik hea!