Ei olegi kõik veel kadunud. Nagu neljapäev ja reede kinnitasid. See nädal oli nagu murdepunkt et kui sügaval põhajs on võimalik ära käia. Ja tundub et asi hakkab nyyd ylesmäge minema. Ma kahtlustan yhte lisafaktorist ka, kuid ma pean selle veel veenduma. Reedel ma tõiselt kaalusin ka minna sulka trenni või mitte sest kurk oli valus, tervis täitsa läbi ja nagu erilist viitsimist ei olnud, kui kuna neljapäev oli nagu täitsa hästi juba läinud, siis sellest mõjutatuna ma ikka läksin. Ja õige otsuse tegin, väga hästi läks, ka treener kiitis jalgade kiiret tööd. Siin tulebki see pikamaade kõva jooksu tase kasuks. Aga jah hea on kõva töö vilju maitsa vahel:P
Lihtsalt ma kaalusin teisipäeval tõsiselt minna ka sinna sel nädalavahtusel peetud sulgpalli turniirile, kuid ma tundsin et vorm on just praegu paha, kuid vead on vähemalt yles leitud nyyd ja järgmine kord käib turniiril ära;) Lihtsalt vastik nohu tuli ja meega teed sai joodud, no peab sellest jagu saama, et siis täishooga edasi. Atcihh! Terviseks!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment