Loeng 8 - Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Ma vailisin analüüsitavaks virtuaalkeskkonnaks madinamängu (First Person Shooter) nimega Soldier of Fortune 2. Kasutatakse Quake 3 mängu mootorit. Irooniline on selle mängu juures see, et alguses plaanisid mängutegijad teha selle ainult üksikmängijale ehk siis jätta see ilma võrgutoeta. Aga otsustati mängu välja laskmisega viivitada ja lisada ka võrgutugi ja lõpptulemus - on minu arvates üks parima mängitavusega ja elamuse pakkumisega mäng siiani.
Ma mäletan kui alguses seda mängu internetis tegema hakkasin, see vist aastal 2004-2005, kui ma alguses üldse sinna läksin siis tapeti mind ikka väga kergelt ja alguses elatakse ikka kaotusi üle raskemalt. Kuid eks ma otsustasin ikka uuesti proovida ja siis vaikselt hakkasin paremaks ka saama. Kuna seal ühes heas serveris, mis ise asus muidu Ungaris, olid nii head mängijad, siis ei olnud algajatel nagu minul muud võimalust kui passida selliste varjatud kohtade taga nagu mõni kast. Selliseid tegelasi kes nii teevad kutsutakse hästi - camper (ehk siis paigal passija). Aga selle lähenemisega ma alguses sain ka päris palju punkte ja sain selles "passimises" päris osavaks. Siis nagu mingi hetk isegi võeti ming ühe klanni liikmeks ja kuna ma sain järjest paremaks ja osavamaks, siis ei olnud enam vaja mul "passida" vaid võisin ka juba julgemalt aktiivselt liikuda hüpates, sest siis on väga raske sulle ka pihta saada mõne kuuliga. See on iseenesest huvitav muutus, kus minust kui "passijast" sai hoopis ise aktiivne liikuja ja sellises rollis tuli juba kasutada erinevaid võtteid, näiteks oled valmis selleks, et iga nurga taga võib olla mingi passija ja selle vastu aitab kõige paremini hüpata ja siis kohe lask sinna nurga taha.
See klann kuhu ming võeti Dobermannide klanniks ja ma olin seal ainuke mitte hispaanlane, natukene oli ses suhtes uhke tunne küll :) Aga tänu sellele, et ma sain nende klanni liikmeks, mul tekkis isegi huvi hispaania keelt õppima hakata ja natukene isegi õppisin.
Kui ma nagu sellele ajale tagasi mõtlen siis peale seda kui ma heaks mängijaks sain, siis ma hakkasin seda mängu tõesti nautima ja kindlasti tekkis ka väike sõltuvus seda iga õhtu teha. Eks see mäng pakkus lõbu ja pealegi oli alati palju naljakaid hetki ka. Kuna mäng sisaldas palju erinevaid modifikatsioone, nagu see et üks võistkond pidi kaitsma kohvrit ja teine aga kohvri ära tooma või siis on vaja ühel tiimil panna pomm teatud kohta ja sisi teisel on vaja see kahjutuks teha. Seal tuleb aksutada ikka igasugu trikke nagu sa ka päris elus teeks, et paned pommi maha ja siis jääd heasse kohta ootama, et vastane tuleks ja teeks selle kahjutuks ja siis sa saad ta samal ajal maha koksata.
Mäng sisaldab väga vägivaldseid viise suremiseks, näiteks näed kuidas vastasel kukub jalg ära või käsi või hoopis lastakse pea sodiks ja verd ainult purskab kaelast välja.
Mis mulle väga meeldis selle mängu puhul oli see, et kasutati tänapäevaseid relvi ehk mäng oli realistlik. Mulle kohe üldse ei meeldinud mingid inimese suured relvad nagu on seal Quake 3-s. Lisaks piisas ainult ühest kuulist pähe, et vastane tappa.
Tänu sellele mängule sain ma tuttavaks päris mitmete inimestega Hispaaniast ja Hungarist ja mitme inimesega ka Eestist.
Väga lahe kogemus oli. Just see, kuidas see mäng nagu meid ühendas päris pikka aega,