Täna hommikul ärgates ikka oli mõnu tunne, mitmed lihased olid natuke valusad. See on see nädalavahetus metsaspuude tegemine. Ega killud korrad ei jäänud seegi kord olemata. Laupäeval võtsime päris suurepuu lõpetuseks maha, ta tekitas juba aukartust, selle latva tuli jälgida mis suuna ta tahab kukkuda, õnneks päris vastu tuult ei pidanud langetama. Selle oks oli ise juba palk niiöelda. No ja eile ikka sai see yks puu mis oli täitsa kõvasti kaldu kukkumis suunale kõvasti lykatud ja siis nagu vaaruva puu kõrval paar puud maha võetud, kui igahetk oli võimalus et puu kukub. Ja siis ei saandki muud moodi kui puud lükata ja siis panna kirves kiiluks vahele järjest suuremalt määral ja siis puu kukkus lausa ideaalselt õigesse kohta. Eile oli tõesti selline väsimus juba peal et naug isegi uni tuli peale juba päris vara ja õhtul oleks sutsu maganud, sest no kes neid hommikusi varajaseid ärkamisi küll armastaks eks!
Muide külmaks pidi minema, jess, lõppebki see vastik sula ära :)