Ok sorry ropendamise pärast aga raske on nats emotsioone siin tagais hoida, sest tead kuradima hea on ruulida, viimse peal. See on nagu siis eriit veel hea kui sa nagu oled see kes veel teised suht raskest olukorrast välja ka toob.
Kui nagu oled seda kõrvalt näinud siis võid ainult aimata mis tunne on kuid ise omast käest, mõnus. Ma täitsa mäletan seda reedet kui ma tegin paaris mängu ja ok ma mängisin algajaga aga väga fun oli, sest ykskõik kui s*** olukord oli, sain enam-vähem igakord sellest olukorrast meie ära päästa. Ja kui ma nägin veel kui hästi yks tydruk palli lõi seal võrgus, jah ta lihtsalt mõnuga ruulis seal. Kuid nyyd kui ma olen juba selle hyppelt servi harjutamisel kõvasti veava näinud siis on juba tunne et varsti saab võrgus ka ruulima hakata. Lihtsalt meeletult magus oma töö viljasid nyyd maitsta. Tegin teisipäeval kõva hyppelt servi harjutamise trenni ja täna tasus see täiega ära. Natuke isegi ehmatas kui kindlalt need pallid yle võrgu läksid, napilt, tugevalt, ok eks eksimusi oli ka aga missugune oli selle arvu võrreldes õnnestunud omadega. Väike, see on suur edasi minek võrreldes varasemaga. Kunagi ma arvasin et seda ei ole võimalik ära õppidagi, sest syppelt seerv on võrkpallis kõige raskem ja tehilisem asi. Ja kui lisada et 90% servi õnnestumisest sõltub viskest. Kõva abi oli sellest et ma nägin kuidas yks vend seda palli ette visaks. Tundega! Mitte lihtsalt. Ja mis kõige tähtsam, nagu ma eelmine nädal avastasin, tuleb ikkagi pall visata ette sama käega millega lööd, sellest on ka suur abi. Enne sed ma arvasin et sama käega ei ole võimalik servida ja visata normaalselt, kuid ma proovisin, natuke keskendusin ja voila. Kõik see kokku annabki terviku. Ma olen igatahes väga rahul. Just see sisemine rahulolu, seda on väga vaja. Teeb kindlamaks ja meele palju palju paremaks;)
Ruulimine on lihtsalt võrratu:)
No comments:
Post a Comment