Kallit Keskut pole enam :(
4 august 2012
Saturday, August 04, 2012
Sunday, September 19, 2010
Kitu - R.I.P - 1992 kuni 19-09-2010
Kallis Kitu, puhka rahus :)
Ma olen kindel, et sa pääsesid teavariiki ja oled järgmises elus ka kass.
Tänan Sind 18 aastat koos veedetud elamuste eest.
Tunnen, et kuna ma sind väga hoidsin, siis hoidsid sa ka mind väga.
Sa oli alati üleval uudistamas kui ma koju tulin, et mida head ma tõin :)
See on saatus et sa jalutsid täiesti võõra kassina uksest sisse jõid piima ja jäidki..... See pidi olema mingi eriline usaldus.....
Ma olen kindel, et sa pääsesid teavariiki ja oled järgmises elus ka kass.
Tänan Sind 18 aastat koos veedetud elamuste eest.
Tunnen, et kuna ma sind väga hoidsin, siis hoidsid sa ka mind väga.
Sa oli alati üleval uudistamas kui ma koju tulin, et mida head ma tõin :)
See on saatus et sa jalutsid täiesti võõra kassina uksest sisse jõid piima ja jäidki..... See pidi olema mingi eriline usaldus.....
Friday, August 27, 2010
Friday, June 18, 2010
Monday, November 30, 2009
Loeng 13 - Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast
Võrdleks kahte vabat tarkvara Chrome ja Firefox. Chrome põhineb projektil 'Chromium', millel on siis BSD litsents. Firefox põhineb aga MPL/GNU GPL/GNU LGPL litsentsil.
Firefoxi esimene avalik versioon 1.0 lasti välja 9.nal novemberil 2004 ja peale seda tuli 1.5 25.ndal novemberil 2005, milles olid paljud vead parandatud. Peale seda tulid versioonid 2.0, 3.0 ja 3.5 vastavalt 24.ndal oktoobril 2006, 17.ndal juunil 2008 ja 30.ndal juunil 2009. Siit on näha juba, kui kiirelt uued versioonid tulid. Kõige pikem oli arendus tsükkel versioonide 1.0 ja 2.0 vahel.
Chrome beeta versioon lasti välja avalikkusele 2. Septembril 2008. Esimene ametlik stabiilne Chrome versioon 1.0 lasti välja 11.dal detsembril 2008. Chrome 2.0 lasti välja 21. mail 2009 ja versioon 3.0 lasti välja 15.ndal septembril 2009. Nagu näha on Chromil hoopis teine strateegia, kus uued suuremad versiooni numbrid tulevad palju väiksema aja tagant.
8.ndal jaanuaril 2009 Google tegi oma Chromej aoks uue välja laskmise süsteemid, mis sisaldas 3 kanalit: stabiilne, beeta ja arendaja eelvaade. Ennem seda süsteemi oli ainult 2 kanalit: beeta ja arendaja eelvaade. Kõik arendaja kanali kasutajad paigutati beeta kanalisse, sest Google tegi seda sellepärast, kuna arendaja kanali väljalasked on palju ebatsabiilsemad ja vähem korras kui need väljalasked mida arendaja kanali kasutajad said Chrome beeta perioodil. Stabiilne kanal uuendatakse uuemate omadustega ja parandustega kui need on läbi testitud beeta kanalis ja beeta kanalid uuendatakse põhjalikult iga kuu stabiilse ja kõikide uute umadustega arendaja kanalist. Arendaja kanal on aga see koht, kus uusi ideid testitakse, mis võivad mõnikord ka läbi kukkuda ja võivad olla nende tõttu väga ebastabiilsed väljalasked.
Et Firefoxil sarnast süsteemi oleks, ma ei tea aga ka neil kulgeb see arendamine nii, et lastakse välja beeta versioon, mida kasutajad saavad proovida ja teha siis head tagasisidet ning seejärel alles pikema testimisversioonide välja laskmise järel lastaks välja stabiilne väljalase.
Firefox'i omanikud kasutavad veaparanduse haldamiseks programmi nimega Bugzilla. Mis on siis sellise disainiga süsteem, et aidata arendusmeeskonda tarkvara arendamises. Chromil on ka olemas selline asi nagu Bug tracker, mis siis saadab detaile programmi kokkujooksmise kohta ja mitte ebaõnnestunud operatsioonide kohta.
Selline suur erinevus on veel neil kahel lehistejal veel, et kui Firefoxil on üks protsess kõikide tab'ida jaoks, siis Chromil on iga tab'i jaoks oma protsess ehk siis kui Chromis sul üks tab nagu kikki jookseb, siis kaotad ainult selle tab'i. Kui sul aga Firefoxil üks tab kinni jookseb, siis tuleb sulgeda terve lehitseja aga samas ikkagi taastatakse kõik tabid, mis olid avatud ka ennem.
Firefoxi esimene avalik versioon 1.0 lasti välja 9.nal novemberil 2004 ja peale seda tuli 1.5 25.ndal novemberil 2005, milles olid paljud vead parandatud. Peale seda tulid versioonid 2.0, 3.0 ja 3.5 vastavalt 24.ndal oktoobril 2006, 17.ndal juunil 2008 ja 30.ndal juunil 2009. Siit on näha juba, kui kiirelt uued versioonid tulid. Kõige pikem oli arendus tsükkel versioonide 1.0 ja 2.0 vahel.
Chrome beeta versioon lasti välja avalikkusele 2. Septembril 2008. Esimene ametlik stabiilne Chrome versioon 1.0 lasti välja 11.dal detsembril 2008. Chrome 2.0 lasti välja 21. mail 2009 ja versioon 3.0 lasti välja 15.ndal septembril 2009. Nagu näha on Chromil hoopis teine strateegia, kus uued suuremad versiooni numbrid tulevad palju väiksema aja tagant.
8.ndal jaanuaril 2009 Google tegi oma Chromej aoks uue välja laskmise süsteemid, mis sisaldas 3 kanalit: stabiilne, beeta ja arendaja eelvaade. Ennem seda süsteemi oli ainult 2 kanalit: beeta ja arendaja eelvaade. Kõik arendaja kanali kasutajad paigutati beeta kanalisse, sest Google tegi seda sellepärast, kuna arendaja kanali väljalasked on palju ebatsabiilsemad ja vähem korras kui need väljalasked mida arendaja kanali kasutajad said Chrome beeta perioodil. Stabiilne kanal uuendatakse uuemate omadustega ja parandustega kui need on läbi testitud beeta kanalis ja beeta kanalid uuendatakse põhjalikult iga kuu stabiilse ja kõikide uute umadustega arendaja kanalist. Arendaja kanal on aga see koht, kus uusi ideid testitakse, mis võivad mõnikord ka läbi kukkuda ja võivad olla nende tõttu väga ebastabiilsed väljalasked.
Et Firefoxil sarnast süsteemi oleks, ma ei tea aga ka neil kulgeb see arendamine nii, et lastakse välja beeta versioon, mida kasutajad saavad proovida ja teha siis head tagasisidet ning seejärel alles pikema testimisversioonide välja laskmise järel lastaks välja stabiilne väljalase.
Firefox'i omanikud kasutavad veaparanduse haldamiseks programmi nimega Bugzilla. Mis on siis sellise disainiga süsteem, et aidata arendusmeeskonda tarkvara arendamises. Chromil on ka olemas selline asi nagu Bug tracker, mis siis saadab detaile programmi kokkujooksmise kohta ja mitte ebaõnnestunud operatsioonide kohta.
Selline suur erinevus on veel neil kahel lehistejal veel, et kui Firefoxil on üks protsess kõikide tab'ida jaoks, siis Chromil on iga tab'i jaoks oma protsess ehk siis kui Chromis sul üks tab nagu kikki jookseb, siis kaotad ainult selle tab'i. Kui sul aga Firefoxil üks tab kinni jookseb, siis tuleb sulgeda terve lehitseja aga samas ikkagi taastatakse kõik tabid, mis olid avatud ka ennem.
Monday, November 23, 2009
Loeng 12 - Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.
Väga informatiivne artikkel, kus ka ma saan aru, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Häkker loob asju aga kräkkel lõhub neid.
Rõhutatakse, et kuigi häkker ei peaks uut jalgratas leitama, oleks siiski vaja kahelda ka olemasolevates tõdedes ja lisaks on väga vajalik häkkerite koostöö, sest koostööd tehes on ikka võimalik kaugemale jõuda kui üksi asja kallal püsides ja teisele teadmisi mitte edasi andes. Kas see tundub täitsa loogiline, et häkkerite edasiviivaks jõuks see, et nad ei tee seda kohustusest vaid ikka huvist ja tõsi on ju igal pool, et igavus ja samat asja teha on väga nüri. Huvitav on see, et häkkerid vaatavad seda kompetentsust. Väga hästi on ära toodud ka keeled, mida häkker peaks teadma ja kui ei tea, siis millisest keelest alustada ja ikka mida rohkem õpid neid, seda parem ja kui neid on palju õpitud, siis peaks iga järgmise keele õppimine olema järjest lihtsam. Ka see tundub olevat hea nõuanne, et hankida endale UNIX ja siis seda näppida, kuigi ma kui algaja arvan jah, et pigem alustaks siis mõne kergema Linuxiga algajale nagu see Ubuntu. Ja selle Live CD kasutamine on ka hea idee, seda ma teen isegi vahest, väga mõnus asi, ku itahad korra Ubuntut vaadata, kuigi miinus on siin see, et sa ei saa isegi mitte uuemaid graafika draivereid installida.
Väga hästi on ära toodud, mida on vaja sul teha häkkerina, nagu see et kõigepealt vaja kirjutada üks avatud koodiga programm, siis oleks hea kui hakkad üheks heaks beeta testijaks ehk siis vaatad teise progeja tehtud koodi ja aitab seda siluda või modifitseerid ise seda. On ju selge see, et midagi sa õpid ikka, kui uurid teise kirjutatud koodi ja tekib pärast ka endal ideid, kuidas saab mõnda koodi juppi ka enda programmis kasutada. Lõpetuseks on toodud välja ka need asjad mis teevad häkkerist ühe stiilse häkkeri ehk siis ole viisakas ja korrektne enda väljandamises igasugustes foorumites jne.
Üldiselt võin öelda, et mul tekkis mingi ettekujutus küll nüüd, kes on häkker ja kuidas selleks saada. Pidasin ennem seda isikut kurjategijaks, kuid tuleb välja, et ta hoopis hea inimene :)
Rõhutatakse, et kuigi häkker ei peaks uut jalgratas leitama, oleks siiski vaja kahelda ka olemasolevates tõdedes ja lisaks on väga vajalik häkkerite koostöö, sest koostööd tehes on ikka võimalik kaugemale jõuda kui üksi asja kallal püsides ja teisele teadmisi mitte edasi andes. Kas see tundub täitsa loogiline, et häkkerite edasiviivaks jõuks see, et nad ei tee seda kohustusest vaid ikka huvist ja tõsi on ju igal pool, et igavus ja samat asja teha on väga nüri. Huvitav on see, et häkkerid vaatavad seda kompetentsust. Väga hästi on ära toodud ka keeled, mida häkker peaks teadma ja kui ei tea, siis millisest keelest alustada ja ikka mida rohkem õpid neid, seda parem ja kui neid on palju õpitud, siis peaks iga järgmise keele õppimine olema järjest lihtsam. Ka see tundub olevat hea nõuanne, et hankida endale UNIX ja siis seda näppida, kuigi ma kui algaja arvan jah, et pigem alustaks siis mõne kergema Linuxiga algajale nagu see Ubuntu. Ja selle Live CD kasutamine on ka hea idee, seda ma teen isegi vahest, väga mõnus asi, ku itahad korra Ubuntut vaadata, kuigi miinus on siin see, et sa ei saa isegi mitte uuemaid graafika draivereid installida.
Väga hästi on ära toodud, mida on vaja sul teha häkkerina, nagu see et kõigepealt vaja kirjutada üks avatud koodiga programm, siis oleks hea kui hakkad üheks heaks beeta testijaks ehk siis vaatad teise progeja tehtud koodi ja aitab seda siluda või modifitseerid ise seda. On ju selge see, et midagi sa õpid ikka, kui uurid teise kirjutatud koodi ja tekib pärast ka endal ideid, kuidas saab mõnda koodi juppi ka enda programmis kasutada. Lõpetuseks on toodud välja ka need asjad mis teevad häkkerist ühe stiilse häkkeri ehk siis ole viisakas ja korrektne enda väljandamises igasugustes foorumites jne.
Üldiselt võin öelda, et mul tekkis mingi ettekujutus küll nüüd, kes on häkker ja kuidas selleks saada. Pidasin ennem seda isikut kurjategijaks, kuid tuleb välja, et ta hoopis hea inimene :)
Monday, November 16, 2009
Loeng 11 - Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).
Creative Commons on pärit San Fransiscost ja on selline ühing, mis on loodud, et kaitsta loometeoseid. Need litsentsid lasevad kasutajatel määrata, milliseid õigusi nad omavad ja milliseid õigusi nad annavad litsentsi saajatele. Organisatsioon loodid aastal 2001 ja esimene litsents väljastati detsember 2002.
Creative Commons on "copyleft" alla kuuluv liikumine ja selle eesmärgiks on pakkuda alternatiivi sellele, et kõik autori õigused on reserveeritud ehk siis copyright. Creative Commons vastandub sellele kultuurile, mis aina keelab kõike. Creative Commonsi looja on Lawrence Lessig, kes arvab, et praegu on levinud rohkem ikka sellised tarvara tootjad, kes tahavad ikka monopole tekitada oma tarkvara litsentside pakkumisega, näiteks muusika ja filmide tootjad ja tal on hea meel et nende organistasioon võimaldab pakkuda alternatiivi litsentsidele.
Creative Commons'il on kuus peamist litsentsi:
Attribution (CC-BY);
Attribution Share Alike (CC-BY-SA);
Attribution No Derivatives (CC-BY-ND);
Attribution Non-Commercial (CC-BY-NC);
Attribution Non-Commercial Share Alike (CC-BY-NC-SA);
Attribution Non-Commercial No Derivatives (CC-BY-NC-ND).
Nendel litsentsidel on neli peamist tingimust:
Attribution (BY) - vajalik viidata orginaalautorile;
Share Alike (SA) - lubab tuletatud tooteid kasutada sama või sarnase litsentsi alusel;
Non-Commercial (NC) - toodet ei othi kasutada ärilistel eesmärkidel;
No Derivative Works (ND) - lubab ainult orginaal tööd ilma tuletisteta.
NC and ND teevad toode tsauliseks ja CC0 tähendab, et ühtegi õigust ei ole reserveeritud.
Creative Commons on "copyleft" alla kuuluv liikumine ja selle eesmärgiks on pakkuda alternatiivi sellele, et kõik autori õigused on reserveeritud ehk siis copyright. Creative Commons vastandub sellele kultuurile, mis aina keelab kõike. Creative Commonsi looja on Lawrence Lessig, kes arvab, et praegu on levinud rohkem ikka sellised tarvara tootjad, kes tahavad ikka monopole tekitada oma tarkvara litsentside pakkumisega, näiteks muusika ja filmide tootjad ja tal on hea meel et nende organistasioon võimaldab pakkuda alternatiivi litsentsidele.
Creative Commons'il on kuus peamist litsentsi:
Attribution (CC-BY);
Attribution Share Alike (CC-BY-SA);
Attribution No Derivatives (CC-BY-ND);
Attribution Non-Commercial (CC-BY-NC);
Attribution Non-Commercial Share Alike (CC-BY-NC-SA);
Attribution Non-Commercial No Derivatives (CC-BY-NC-ND).
Nendel litsentsidel on neli peamist tingimust:
Attribution (BY) - vajalik viidata orginaalautorile;
Share Alike (SA) - lubab tuletatud tooteid kasutada sama või sarnase litsentsi alusel;
Non-Commercial (NC) - toodet ei othi kasutada ärilistel eesmärkidel;
No Derivative Works (ND) - lubab ainult orginaal tööd ilma tuletisteta.
NC and ND teevad toode tsauliseks ja CC0 tähendab, et ühtegi õigust ei ole reserveeritud.
Subscribe to:
Posts (Atom)